Eesti Biodünaamika Ühing

Eesti Biodünaamika Ühing (EBÜ) on organisatsioon, mis tegeleb Eestis biodünaamilise põllumajanduse arendamise ja biodünaamiliste preparaatidega ning ühendab siin elavaid biodünaamikast huvitatud inimesi (sh mahetalunikud, aiapidajad, antroposoofid, waldorfkooliga seotud iskud jt huvilised).

Üks tore ja elurõõmus seltskond, kes saavad mõned korrad aastas erinevates taludes kokku, et teha ühiselt biodünaamilisi preparaate, biodünaamilist komposti või tegeleda mõnel muul viisil biodünaamikaga. Vahel toimuvad ka avatud õppepäevad, harvem õppereisid teiste riikide biodünaamilistesse taludesse. Ühingus arutletakse selle üle, kuidas biodünaamikat Eestis elus hoida ja edendada ning tehakse koostööd ka waldorfkoolide ja Eesti Antroposoofilise Seltsiga.

Veidi EBÜ ajaloost:

Eesti Biodünaamika Ühing registreerit legaalse organisatsioonina 1989. aastal. Ent ühingu asutajad korraldasid biodünaamikaalaseid kokkusaamisi ja tegevusi juba palju varem, kui ametliku ühingu loomiseks veel võimalust ei olnud. Sellele põllumajanduslikule liikumisele pani aluse aga Saksa-Austria filosoof ja suurkuju dr Rudolf Steiner 1924. aastal (vt täpsemalt rubriigist "Biodünaamiline põllumajandus").

Carl Wilhelm von Keyserlingk (1869-1928)

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr Rudolf Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi.
Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Biodünaamiline põllumajandus Eestis 1924–1940

Eesti oli neil aastatel Euroopale avatud, seetõttu oli Euroopas toimuvate arengute meieni jõudmine üsna loomulik protsess. 1924. aastal asutati Eesti Antroposoofiline Selts. Märgilise tähendusega on siinjuures Eesti juurtega ja siin hariduse saanud krahv Alexander von Keyserlingki (1895–1995) missioon, kes muide oli ka Koberwitzis toimunud põllumajanduskursuse praktiline korraldaja. Varsti alustas ta siin energilist tegevust nii loengutega Tartus kui ka praktilise põllumajandusega Hulja mõisas, samuti Puhtus, kus valmistati biodünaamilisi preparaate. Initsiatiiv levis Eesti Antroposoofilise Seltsi talu- ja aiapidajate hulgas. Ühe esimese biodünaamilise taluna võiks esile tuua Vabadussõja kangelase kapten Jaan Kurise Uuemõisa talu Väike-Maarja lähedal.

Okupatsiooniaastad 1940–1989
Okupatsiooni tingimustes (talude likvideerimine, küüditamised) biodünaamiline tegevus peaaegu seiskus. Siiski tegutsevad Eesti Antroposoofilise Seltsi aiandus- huvilised liikmed (nt Aadu Jeser Tallinnas, Nõmmel) biodünaamika-alase kirjanduse illegaalse tõlkimise ja levitamisega. Sel ajal ja sel moel levis aiandushuviliste seas muuhulgas märkimisväärselt dr. E. Pfeifferi ja E. Riese biodünaamilise aiapidamise käsiraamat „Rõõmustav taimeaed“.

Eriline tänu mahepõllumajandusliku üldhariduse levitamise eest kuulub muidugi Maria Thunile ja tema „Külvikalendrile“, mis levis tolleaegse põrandaaluse kirjastustegevuse tulemusena lausa massiliselt. Hilisemal kohtumisel Eesti biodünaamikutega vastas ta küsimusele “Miks alustasite just sellise kalendri väljaandmist?“ niimoodi: „See on loodusevaatlemise aabits igaühele, kes tahab märgata ja kogeda looduses toimuvaid subtiilseid protsesse“. Maria Thun jõudis oma elu jooksul „Külvikalendrit“ välja anda 50 aastat. Sügav tänu ja austus talle!

Taasiseseisvumise ja omariikluse aeg 1989–2012
Nüüd oli viimaks võimalus „põranda alt“ välja tulla. Eesti Biodünaamika Ühing (EBÜ) registreerus legaalse organisatsioonina 1989. aastal. Asutajaliikmeid oli 39 – maainimestest professoriteni. EBÜ asutajaliikmelt, professor Ülo Manderilt pärineb ka ettepanek nimetuse „mahepõllumajandus“ juurutamiseks.

Mahetalude tekkimine nõudis EBÜlt kiiret ja tulemuslikku koostööd kodu- ja välismaiste põllumajandusorganisatsioonide ja spetsialistidega. Tuli välja töötada mahepõllumajanduse standardid ja kontrollsüsteem. Aluseks võeti ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM standardid. EBÜ võttis kasutusele oma kaubamärgi „ÖKO“.

Tänu Soome, Rootsi, Saksa ja Šveitsi mahepõllumajandusorganisatsioonide ja kogenud spetsialistide abile oli võimalik ulatuslikku töömahtu hallata. 1990-ndate alguses aitasid talunikke nõustada ja kontrollida kogemustega väliseksperdid. EBÜ korraldas mitmeid mahepõllumajanduskursusi koostöös Soome, Rootsi ja Saksamaa mahe- ja biodünaamilise põllumajanduse organisatsioonidega. Eesti talunikel oli võimalik välisriikides praktilisel väljaõppel käia. Kogu areng sai kompetentset abi ka Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuselt ja Eesti Maaülikooli teaduritelt.

1990ndate aastate algusest hakkasid tekkima piirkondlikud orgamisatsioonid nagu Haanjamaa Ökoloogilise Põllumajanduse Ühistu Bios, Kagu-Eesti Bios ja teised. 90-ndate alguses loodi mitu maakondlikku mahetootjate organisatsiooni (Saare-, Lääne- ja Viljandimaal). EBÜ standardid said aluseks ka Eesti esimesele mahepõllumajanduse seadusele, mille Põllumajandusministeerium koostöös EBÜga välja töötas ja mis jõustus aastal 1997.

Maheorganisatsioonide koostööd koordineerib alates 2006. aastast Mahepõllumajanduse Koostöökogu, mis võimaldab koos Põllumajandusministeeriumiga teostada jätkuvalt positiivset arengut. Tarbijate suurenenud huvi mahetoodangu vastu käivitas „Otse Tootjalt Tarbijale“ liikumise, mis võimaldab mahetoodete kättesaadavuse taskukohase hinnaga.

täiendamisel...